I lov you - Louis+Doris

Doris ei jõudnud enam. ,,Aitab," ütles ta hingeldades. Ta oli alt juba liiga tundlik ja kogu värk hakkas ebameeldivaks minema.

Jahh, ka Lo'l muutus see väsitavaks. Ta vikus hingeldades Doris'e kõrvale pikali. Lo nihkus siis neiule lähemale ja tegi tema tissidele musi.

Doris oli aga väsinud juba ja puges Louisile kaissu. Siis võttis ta ka teki peale. Saab vist uuesti magama jääda.

Jahh, ka Lo oli väsinud, ta võttis Doris'e kaissu ja sulges silmad.

Doris jäi lõpuks Louisi kaissu magama. Tüdruk magas peaaegu sama sügavalt kui siis, kui ta rahustite all oli.

Poiss muigas, ka tema jäi magama. Lo nägi imeilusat und, kus Doris oli terve, ja neil oli ilus tütar. Nad elasid oma majas. Kuid see oli vaid unenägu, ometi soovis Lo et see oleks päris. Lo norskama ei hakanud, nagu paljud mehed. Talihtsalt magas.

Doris seevastu nägi ka und, et ta on terve, kuid neid pannakse Louisiga ühel ilusal rannal paari. Tüdruk tõesti tahtis terveks saada, kuigi see on pikk teekond. Tüdruk liibus veel rohkem Louisi vastu.

Ja Lo nägi oma uneneägu edasi. Nad said lapse, ilusa tütre. Doris oli täiesti terve, siis küsis Lo, kas Doris tuleks talle naiseks. Doris oli nõus ja peati uhked pulmad, soojas rannas. Laps oli 2 aastane, kuid siis läks paarike voodisse ja nad said veel ühe lapse, poisi. Nende elu oli täiuslik, neil oli oma maja sõbralike naabritega. Lo käis tööl ja Doris kantseldas lapsi. Sellist unenägu nägi Lo. Ta võttis naise tugevamini kaissu.

Doris teadis mingil määral, et temagi näeb und, sest kõik on nii täiuslik. Alles ta ju oli hullumajas ja oleks Louisi peaaegu surnuks kägistanud. Reaalsus tundub tõesti mõnikord vanglana.

Mõnikord.. Jah. Lo unenägu jätkus: Nende elu oli täiuslik, ja täiuslikuks see jäigi.. Lo ärkas paari tunni pärast. Ta haigutas ja nägi Doris't enda kõrval. Mees ei raatsinud neiut üles ajada, vaid ohhkas ja vaatas naise kuuma keha.

Varsti avas ka Doris oma silmad ning ütles Louisi nime. See unenägu, mida tütarlaps nägi, oli liigagi reaalne tundunud, et lausa kahju oli ärgata.

Ta naeratas. "Hommikust." Muigas Lo ja ringutas.

,,Mis hommik," muigas Doris. ,,Kell on juba õhtu," ütles ta kellale pilku heites. Ikkagi oli hea magada.

Jahhm, ilmselt oli Lo'l öö ja päev segamini läinud. Ta heitis pilgu kellale ja kell oli juba õhtus. "Ma nägin und," Ütles ta haigutades ning muigas. Doc suudles naist.

Doris suudles Louisi vastu. ,,Mina ka," ütles Doris. ,,Mida sa nägid?" küsis tüdruk uuesti mehelt.

Poiss muigas ja jutustas naisele kogu oma ilusa unenäo ära. Peale rääkimist poiss ohhkas ja suudles Doris't.

Doris suudles Louisi vastu. Oijah, varsti tuuakse talle ju õhtusöök, nii et Louis peab näitama, nagu raviks ta tüdrukut või midagi.

See tuli ka Lo'le mõne minuti pärast meelde, ta kuulis koridoris samme, ja pani ennast nii ruttu kui sai riidesse. Ta tõmbas naisele teki peale ja võttis taskust ruttu mingid rohud välja, istus voodi äärele ja teeskles nagu neil oleks Doris'ega jutt pooleli.

Doris istus ikka oma voodil ja teeskles samuti, nagu räägiks ta Louisiga praegu. Nüüd oli niigi aeg süsti ka saada, sest õde tuli juba toidukandiku ja süstaldega tuppa.

"Tere," Naeratas Lo viisakalt kui õde Doris'e tuppa tuli. Õde vastas psühhaatrile samaga ja tegi Doris'ele süsti, ning pani kandiku tüdruku ette, "Palun." Ütles arst viisakalt ja lahkus toast. Lo ohhkas , "Õnneks," Muigas poiss.

Doris noogutas. ,,Vähemalt sai süüa," ütles ta ning võttis juba kandiku ette. Leib paistis värske olevat, sest see lõhnas hästi.

Poiss naeratas. "Ma peaks vist minema.. "Ohhkas ta ja pööras oma pilgu naise imekaunitesse silmadesse.

,,Sa tõesti p e a d?" küsis Doris. Muidugi ei tahtnud ta, et Louis veel läheks.

"Ei pea." Vastas Lo ja naeratas armsalt. Ka tema ei tahtnud minna.

OT: miks su kasutajanimeks punktid on?

,,Siis jää siia," palus Doris.